Üldkontaktid

Optimera Estonia AS, Peterburi tee 71, 11415 Tallinn

Facebook
EstRusEngFin
LeiunurkLeiunurk UudisedUudised
TeenusedTeenused
ÄrikliendileÄrikliendile
EttevõttestEttevõttest
KauplusedKauplused
KontaktidKontaktid
Ehituse ABC kliendikaart

Aastaringselt kõik kaubad 5% soodsamalt

Loe edasi

EhituseABC kinkekaart

Loe edasi


Saunas olgu tervislik keskkond esikohal

Sauna rajamine ei ole esmapilgul kuigi keeruline, kuid arvestada tuleb mitmete teguritega, mis võivad hilisemaid saunamõnusid rikkuda

 

Nii nagu iga muu ehitis, saab sauna ehitamine alguse läbimõeldud projektist, mis on ideaalis läbi arutatud mõne saunaspetsialisti ja ehitusmeistriga, sest võimalusi möödapanekuks on mitmeid.

 

Õhk tsirkuleerima!

Olulisim sauna planeerimise juures on õhu õige ringlemine. Ruumi peab tulema piisav kogus hapnikku ning õhk peab ringlema nii, et keris saaks regulaarselt peale varsket õhku. Seejuures on täiusliku leilinaudingu saamiseks oluline, et värske õhk suunduks kerisele õigest kohast, kas siis ülevalt või alt, vastavalt kerisele.

Väljatõmbeava parim asukoht on kerisest võimalikult kaugel, kas siis lava all, või kui see pole võimalik siis vastasseinas.

Ventilatsiooni eesmärk saunas on lisaks kümblejate värske õhuga varustamisele ja leiliruumi saunaskäigu järgse kuivatamisele ka temperatuuri ühtlustamine saunaskäigu ajal.

Puuküttega saunas tagab õhuvahetuse kerise kaudu korstnasse suunduv õhuvool.

Sauna välisseinas peaks olema aken või laes tuulutusava, mille kaudu saab ruumid pärast kasutamist kiiresti tuulutada, et valtida niiskuse tungimist hoonesse.

 

Soojustus

 

Vähem tahtis pole ka soojustuse ja isolatsiooni valik. Saunaruumi seintele lüüakse puitkarkass, mille vahele pannakse soojustusmaterjalina kivivilla või klaasvilla. Reeglina kasutatakse selleks 50 mm paksust kivivilla.

Hüdroisolatsiooniks on parem kasutada fooliumpaberit, mis hoiab niiskuse sauna karkassist ja teistest ruumidest eemal ning tekitab leiliruumis termoseefekti. Foolium kinnitatakse klambritega, servad asetatakse üksteise peale ja nende liitumiskohale tõmmatakse peale fooliumteip.

 

Liistud ja lauad

 

Fooliumi peale paigaldatakse tuulutusliistud, mis tagavad õhu ringluse ka voodrilaua taga. Voodrilauda ei tohi panna põrandani, sest põrandal on niiskust ja voodrilaud võib minna hallitama või pole mõne aja parast enam ilus vaadata.

Põranda ja voodrilaua vahele tuleks jätta vähemalt ühe põrandaplaatide rea jagu vahet. Voodrilauaks kasutatakse haaba, termohaaba või musta leppa. Termotöödeldud puit ei mängi, ei lähe kõveraks ega mädane.

Leiliruumi materjalide valikul tuleb kindlasti arvestada sellega, et temperatuur võib ületada 100 °C. Paljud materjalid seda ei talu. Nii ei tohi leiliruumi seinas kasutada vahtplaste, plastikaatkilesid, enamikku puiduimmutusvahendeid ega värve. Samuti pole soovitav leiliruumis kasutada metalle, mida on ohtlik kuumalt puudutada.

 

Keris

 

Keris kujutab endast kuumenevale alusele laotud kive. Mida rohkem kive on, seda parem saab leil.

Keriseid on mitut liiki: puukerised, elektrikerised ja nii-öelda mitmesugused ristandid, mis võimaldavad võtta erinevaid leile.

Üldiselt soetatakse kõige rohkem elektrikeriseid, sest neid on lihtsam kütta ja mugavam hooldada, kui puukeriseid.

Hea leili saab ainult sellisest kerisest, millel on piisavalt kive ja kivid on õiget sorti. Aeg-ajalt tuleks kontrollida kerisekivide olukorda – tark oleks igal aastal või intensiivsema kasutuse korral isegi tihedamini kivid välja vahetada.

 

Saunalava

 

Saunalava peaks olema vahemalt 50 sentimeetrit lai, astmed vähemalt 30–40 cm laiad. Leiliruumi kuumus jaguneb kolmeks: madalama astme juures on temperatuur 30–80 kraadi, lava teise astme juures 80–100 kraadi, ruumi ülaosas on 100–120 kraadi.

Astmete vahe peaks olema jalale kohane, et ei oleks liiga madal ega liiga kõrge astumine. Viimasest astmest laeni võiks jääda 120–140 cm. Üldiselt on nii, et mida kõrgem lava, seda parem ja nauditavam on leil. Liiga madal lagi pole saunaskäimiseks mugav, heas saunas on leilivotja alati pealmisest kerisekivist kõrgemal.

Lava peaks olema nii pikk, et taiskasvanud inimene mahub sinna soovi korral pikali heitma.

 

Torud ja elekter

 

Torustike paigaldamisel saunaruumidesse ei tohi unustada, et külmaveetorude välispinnale tekib kuumas ruumis kondenseeritud vett. Torud tuleks katta soojustusega koos aurutiheda umbrisega selle välispinnal.

Pesemisruumide elektriseadmed peavad olema niiskuskindlad. Pesuruumidesse sobib porandakute, mis valdib muude kuttekehade vajaduse.

Sauna pesemisruumi elektriseadmed peavad olema niiskuskindlad, soovitatav on kasutada rikkevoolukaitset, mille saab paigaldada juba maja või korteri peakilpi vastavate seadmete grupile. On ka selliseid rikkevoolukaitsmeid, mille saab tavalisse pistikupessa torgata.

 




Soovin saada EhituseABC pakkumisi posti teel

Soovin saada EhituseABC pakkumisi e-maili teel

Nädala küsimus

Kas EhituseABC kauplustes võiks olla lastenurk?

Jah

Ei

Võib-olla



© 2011 Optimera AS