Milleks kasutada komposti?

Kompostimine on keskkonnasõbralik viis orgaaniliste jäätmete taaskasutamiseks ja mullaviljakuse suurendamiseks. Kompost on looduslik väetis, mis parandab mulda ja toetab taimede kasvu. Kui eelmises artiklis rääkisime sellest, kuidas biojäätmeid sorteerida, siis seekord vaatame, mida tekkinud kompostiga peale hakata.

Seega saad sa siit teada, kuidas komposti kasutada aias ja aiasaaduste kasvatamisel?

Mis on kompost?

Kompost on orgaaniliste jäätmete lagunemise tulemusena saadud produkt. See koosneb köögijäätmetest, aiarämpsust, muru niitmise jääkidest, lehtedest ja muudest biolagunevatest materjalidest.

Mis on komposteerimine?

Kompost on orgaaniliste jäätmete bioloogiline muundumine aeroobses keskkonnas (õhu juuresolekul) erinevate mikroorganismide, mis elavad ja tegutsevad mullas, mõjul.

Komposteerimine on keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik protsess, mis võimaldab orgaanilistel materjalidel laguneda ja muutuda toitaineterikkaks mullaks. Selle tulemusel saadud kompost on väärtuslik ressurss, mida saab kasutada aiamaa, aedviljapõllu ja isegi potitaimede kasvatamisel.

Komposteerimise käigus lagunevad biojäätmed looduslikul viisil mikroorganismide, sealhulgas bakterite ja seente abil. Selle tulemusena muutuvad need ained lõpuks stabiilseks ja mullaga segunevaks kompostiks.

Komposteerimise etapid:

  1. Esmases etapis, kus toimub kõrge temperatuuriga lagunemisprotsess, osalevad ainult mulla mikroorganismid. Temperatuur tõuseb siis üle 50 °C, mida  saab jälgida komposti termomeetriga.
     2.  Seejärel langeb temperatuur ja mikroorganismidele tulevad appi suuremad organismid: ussid, lestad, põhukirbud, mardikad, tuhandejalgsed...
  3. Nende muundumiste tulemusena saame toote, mis sarnaneb huumusega, väga kasuliku mullaparandusaine ja väetisena köögiviljaaial ning iluaial. Kompostihunnik loob ideaalsed tingimused lagunemisprotsessi optimaalseks toimimiseks.

Miks teha komposti?

Oluline prügikoguse vähenemine:

Sa saad oluliselt vähendada koduste jäätmete hulka, mida tuleb koguda ja töödelda prügilate. Komposti tegemine võib vähendada sinu jäätmeid umbes 30% võrra!

Parimad mulla parandusained ja väetised aiale:

Kompost on suurepärane mulla parandusaine ja väetis. Sa saad kasutada seda oma aiamaal või iluaial, et parandada mulla kvaliteeti ja toita taimi looduslikult.

Väetiste ja mullaparandusainete ostmise vajaduse vähenemine:

Kui teed oma komposti, ei pea sa ostma kalleid väetisi ja mulla parandusaineid, mis võivad kiiresti muutuda suureks väljaminekuks.

Milleks komposti kasutada?

Kompost sobib mullaparandusaineks

Valminud kompost on suurepärane mullaparandusaine. Sega seda aiamaa või potimulla hulka, et parandada mulla struktuuri ja viljakust. Kompost suurendab mulla toitainete sisaldust ning tagab taimedele vajalikud toitained.

Seega on see sinu jaoks oluline kokkuhoid, kuna sa ei pea ostma väetist ega mulla parandusaineid. See on ka positiivne panus keskkonna säilitamisse.

Taimede väetamine komposti abil

Kompost on looduslik väetis, mis toidab sinu taimi aeglaselt kuid see eest tasakaalustatult. Kasuta seda taimede väetamiseks nende kasvuperioodil. Puista komposti juurte ümber või sega seda mullaga istutusaugus.

Kompostist saab multši

Komposti saab kasutada ka multšina, et hoida mullapinda niiske ja vältida umbrohu kasvu. Puista komposti õhukese kihina üle mulla pinnase pärast vihma või kastmist.

Kasvusubstraadiks kompost

Kui kasvatad taimi konteinerites või pottides, sega komposti potimullaga. See annab taimedele vajalikke toitaineid ja tagab hea mullastruktuuri.

Mullaviljakuse suurendamine komposti abil pikema aja vältel

Komposti regulaarne kasutamine aias suurendab mullaviljakust aja jooksul. See aitab sul kasvatada tervislikumaid ja produktiivsemaid taimi.

Mida saab komposteerida?

Komposteerida saab peaaegu kõiki köögijäätmeid, nagu puu- ja juurviljade koorimise jäägid, kohvipaks, teejäätmed, munakoored ja muud orgaanilised jäätmed.

Lisaks saab komposteerida aiarämpsu, nagu muru niitmise jäägid, kuivanud lehed, oksad ja taimede varred.

NB! Aga vältida tuleks komposteerimist haigete taimede, loomsete jäätmete (nt liha ja piimatooted) ning pestitsiide sisaldavate materjalidega.

Olulised nõuanded kompostimiseks

• Hoia komposti niiske, kuid mitte liiga märjana. See tagab lagunemise optimaalsed tingimused.
• Aseta kompostihunnik või kompostikast päikese kätte, kuna soojus kiirendab lagunemist.
• Sega komposti perioodiliselt, et tagada õhuringlus ja kiirendada lagunemist.
• Valminud kompost peaks olema tumedat värvi, lõhnama hästi ja olema mure ja kerge struktuuriga.
• Komposti lagunemist saab kiirendada, lisades iga 20 cm paksusele kihile kas poest ostetud komposti aktivaatorit või looduslikku aktivaatorit, näiteks sõnnikut, nõgese keedust jne.

Kuidas teada saada, millal kompost on valmis?

Kompostimise aeg varieerub mitmete kriteeriumide põhjal: temperatuur, komposti koostis, niiskus, segamissagedus jne.

Tavaliselt kestab kompostimine 6 kuni 10 kuud. Kuid on olemas ka kiirkompostereid, mis on ehituse konstruktsiooni abil valmistab komposti tunduvalt kiiremini.

Hästi valminud kompost meenutab turbakihti. Sellel on ühtlane tekstuur ja metsamuldne lõhn. Sel hetkel saad sa seda kasutada kõikjal, sealhulgas aias.

Noorem kompost sisaldab endiselt mõningaid taimestiku jääke, näiteks lehti või oksi, ja tekstuur on ebaühtlane. Noort komposti saab kasutada peenarde alusena, kus see mädaneb aeglaselt. 

Kokkuvõtteks

Kompostimine on keskkonnasõbralik ja praktiline viis muuta kodumaised orgaanilised jäätmed väärtuslikuks mullaks, mis rikastab meie aiamaad ja parandab mulla kvaliteeti. Sellel on mitmeid eeliseid, sealhulgas prügikoguse vähendamine, tasuta mullaparandusaine ja väetise saamine ning väetiste ja mulla parandusainete ostmise vajaduse vältimine.

Kompostimise alustamiseks sobib kevad kõige paremini, kui kõrgemad temperatuurid ja suurem niiskus soodustavad mikroorganismide aktiveerimist. Kuid komposti saab alustada igal aastaajal, jälgides hoolikalt tingimusi. Valmis komposti tunnused on ühtlane tekstuur ja metsamuldne lõhn.

Kokkuvõttes on kompostimine lihtne ja tõhus viis vähendada jäätmete hulka, parandada mulla kvaliteeti ning toetada tervislikku ja jätkusuutlikku aiapidamist!