Soovitused mida on vaja teada taimede ettekasvatamisest

Sa võid oma köögiviljaaia rajamist alutada ka noorte taimede ostmisega, kuid palju laiemaid võimalusi annab sulle see, kui tegeled ise taimede ettekasvatamisega enne kasvuhoonesse või peenrale panekut. See pole mitte ainult palju odavam, vaid võimalus osta seemneid palju enamate sortide jaoks, kui leiaksid neid taimedena müügiks. Samuti võimaldab see sul katsetada rohkem erinevate maitsete, kuju ja värviga ning korjata lemmiktoite pikema aja jooksul, istutades taimed sedasi, et nad küpseks erinevatel aegadel.

Miks on vaja taimi ette kasvatada

Paljud meie lemmiklilled ja -köögiviljad, sealhulgas tomatid, paprika, kabatšokk ja oad, on pärit Kesk-Ameerikast ja Mehhikost, kus nende kasvuperioodil oli palju rohkem päikesevalgustunde ja sooja temperatuuri palju pikemal hooajal, kui meil siin Eestis pakkuda on. Nende seemned ei tärka kevadel veel jahedas mullas ja viljad vajaksid valmimiseks rohkem päikest, kui sügisel lühenevad päevad seda pakkuda suudavad. Kui peaksid Eestis maikuus õues tomatiseemneid külvama, kulub taimede kasvamiseks nii kaua aega, et oktoobri esimene külm tapab nad tõenäoliselt enne, kui oled saanud ühe küpse tomati.

Isegi nende põllukultuuride jaoks, mis ei pärine ekvaatori lähedalt, annab seemnete siseruumides ettekasvatamine mõnele taimele edumaa, mis tagab varasema ja suurema saagi. Sama kehtib ka paljude meie lemmiklillede kohta. Kui alustate nende siseruumides ettekasvatamisega, saavad nad oma aias õitsemisega rohkem silmi köita, selle asemel et lilleks piisavalt küpseda.

Kuid pane tähele, et mitte kõiki taimi ei tohiks siseruumides ette kasvatada, vaid mõned neist on kõige parem külvata otse aeda. Erinevatel taimedel on erinevad vajadused, seega loe alati seemnepakendil olevaid juhiseid kus on öeldud millal ja kuidas neid seemneid külvata.

9 nõuannet seemnete edukaks ettekasvatamiseks

1. Osta oma seemneid usaldusväärsest allikast.

Värskematel, kvaliteetsematel seemnetel on suurem idanemisaste (see tähendab, et rohkem taimi hakkab idanema) ja see annab teile edumaa maitsvate, kõrge toiteväärtusega köögiviljade kasvatamisel.

2. Kasuta kvaliteetset mulda.

Ei ole hea mõte võtta istutamiseks vajalik muld oma aiast, sest see võib sisaldada taimehaiguste eoseid. Selleks, et kahjurid ning haigustekitajad vältida kasutada spetsiaalseid istutusmuldasid.

3. Veendu, et istutuspottidel oleks äravoolu ava.

Sa võid kasutada ka oma kodus käepäraseid istutuspotte, (nt tühjad jogurtitopsid) kuid tee nende põhja vee äravooluaugud. Sedasi ei ole ohtu, et liigne vesi seemnetele liiga teeb.

4. Istuta seemned õigele sügavusele.

Loe seemnepakilt seemnete õige istutussügavuse kohta. Sa ei pea täpselt mõõtma, kuid ole ettevaatlik, et mitte istutada sügavamale, kui juhised viitavad. Rusikareegel on seeme istutada kaks kuni kolm korda sügavamale, kui on seemne enda suurus. Näiteks pisikesed seemned tuleks vaevalt mulla seguga katta, suured seemned, nagu oad, tuleks aga umbes paari sentimeetri sügavusele pista.

Kui külvad seemneid liiga sügavale, ei ole neil pinnale jõudmiseks piisavalt energiat.

Samuti on hea mõte istutada lisaseemneid, sest tõenäoliselt ei idane kõik need, mida mulda pannud oled.

5. Pärast külvamist aseta taimed sooja kohta.

Seemned vajavad idanemiseks sooja temperatuuri +20-25 °C. Kui soovite, et idanemine läheks kiiremini, siis võite taimed näiteks radiaatori lähedusse tõsta. Soojus kiirendab väikeste taimede juurte arenemist.

6. Hoia seemnete muld niiske.

Seemned ja värske taime juured vajavad nii õhku kui ka vett. Püüa hoida muld niiske, kuid mitte veega küllastunud.

7. Valgus

Niipea, kui taimed pistavad pea mullast välja, aseta and valguse kätte. Päikeseline aken on selleks suurepärane koht.

8. Väeta

Kui tärganud seemikul on juba 1-2 lehte, alusta väetamisega. Hea valik on orgaanilised väetised, kuna need pakuvad mitmesuguseid toitaineid, sealhulgas mikrotoitaineid.

9.Harvenda

Kui taimel on paar lehte, alusta ka harvendamisega. Vali kõige tugevamad ja suuremad seemikud.

Nüüd on järg sinu käes. Mõnusat istutamist!