Milline põrandakate valida? Parkettide spikker.
Sooviksid põrandat, mis on nii ilus, et tahaks seda suudelda; nii sõbralik, et võiksid sellel magada ja nii tugev, et saaks sellel läbi elu tantsida? Kas see peaks olema põrandalaudadest, spoonparketist või hoopis laminaadist? Millised põrandakatted sobiksid Sinu koju? Siin on ülevaade, mis teeb parkettide erinevused puust ja punaseks!
Naturaalparkett
Parketilauad on justkui puitpõrand, aga ilma sellele omaste miinusteta. Kui täispuidust põrandalaud võib hakata paisuma või kriiksuma, siis mitmekihiline parketilaud jääb stabiilseks isegi põrandakütte peal ja kannab puidu vaimustavaid omadusi: ilu ja soojust.
Naturaalparkett koosneb kolmest omavahel ristikiudu asetatud kihist, millest kaks alumist valmistatakse männist ja pealmine vääris puidust – tammest, saarest või kasest. Kihiline konstruktsioon annab põrandale vastupidavuse ja stabiilsuse ning naturaalse puidu kasutamine tagab tervisliku keskkonna.
Naturaalne puitparkett on kvaliteetne, aga ka väga praktiline lahendus, olles lihtne paigaldada ja hooldada. See sobib paigaldamiseks ka neis ruumides, kus kasutatakse põrandakütet, see on sageli valiku tegemisel määrava tähtsusega.
Naturaalparketti valmistatakse ühe- või kolme lipilisena, viimasel juhul koosneb parketilaud kolmest kõrvuti asetsevast lipist. Ühelipiline laud annab traditsioonilisele puitpõrandale sarnase tulemuse, kolmelipiline seevastu mõjub klassikalise parketina.
Naturaalparketti saab viimistleda vastavalt kasutaja soovile kolmel kaunil moel:
- Parkett võib olla kaetud kas naturaalse õli, lakiga või toonitud lakiga. Lakk moodustab puidu pinnale tiheda hästipuhastatava kihi, mis muudab puidu pinna tugevamaks ja kulumiskindlamaks. Näiteks naturaalparketi tootja Barlinek kasutab UV-kiirguse mõjul kõvastuvat akrüüllakki, mida kantakse puidule kuni seitse kihti.
- Õlitamisel tuleb selgelt esile puidu loomulik ilu, pinnamuster on paremini tajutav. Naturaalne õli annab seejuures kõige loomulikuma tulemuse, toonitav õlivaha ja valge õli lisavad põranda välimusele põneva stiilinüansi, muutes ruumi vastavalt soovile kas helgemaks, soliidsemaks või hoopis päikselisemaks.
- Harjamine on eriviimistlus, mida teostatakse terasharjade abil juba tehases enne lakkimist või õlitamist. See viimistlus toob selgelt esile puidu mustri ning muudab hooletumaks põranda kasutamise, sest kraapsud ja kriimustused on harjatud pinnal vähem märgatavad.
Laminaatparkett
Laminaatparketti tootmisel kasutatakse 85% ulatuses naturaalset puit mis töödeldakse ümber lisades looduslikevaike, liimi ja antibakteriaalseid aineid. Peale ümbertöötlemist liimitakse plaatide peale dekoratiivpaber mille valik on lõpmatu, ning kaetatakse melamiin kaitsekihiga.
Pole ime, et laminaatparkett on väga laialdaselt kasutusel – see on soodne ning ülilihtne paigaldada ja hooldada. Lisaks pakub laminaat lõputult mustrivõimalusi (vaata kvaliteetlaminaadi pakkuja Classeni valikuid), jättes mulje näiteks rustikaalsest kulunud laudisest, elegantsest tammepõrandast või kivimosaiigist. Teisest küljest, laminaatparketi pind ei ole uuendamiseks lihvitav nagu naturaalsel puidul.
Saadaolevad laminaatparketid erinevad oma tugevuselt, vastupidavuselt ja ka hinnalt suisa kordades. Mis on valiku tegemisel oluline?
- Laminaatparketi kulumisklass näitab pinna vastupidavust kulumisele, plekkidele ja niiskusele. Hõõrdumisklass jääb vahemikku AC3-AC6: mida suurem number, seda vastupidavam laminaat. Number AC järel viitab, mitu tuhat pööret sai testimisel laminaadi pinnal teha nii, et see veel kulumismärke ei näidanud. Kodukasutuseks on soovitav kasutada klasse AC3, AC4 ja AC5, kusjuures viimane on sobiv ka ühiskondlikesse ruumidesse.
- Tugevusklass näitab katte sobivust erinevatesse ruumidesse: suurem number tähendab suuremat koormust taluvat põrandapinda. Klassid 21, 22, 23 on mõeldud kodudesse, 31, 32, 33 aga ühiskondliku kasutusega ruumidesse. Kui tootja on märkinud 23/33, siis sobib parkett nii suure koormusega eluruumidesse kui ühiskondliku kasutusega pinnale. Ehkki kulumis- ja tugevusklass pole päris sama näitaja, annavad nad mõlemad hästi aimu materjali vastupidavusest.
- Laminaatparketi paksus on oluline kvaliteedinäitaja, sest mida paksem materjal, seda tugevamad on laudade siduvad lukud ja seda pikem garantii. Näiteks 6 mm laminaatparketi puhul annab tootja garantiiks kaks, aga 12 mm parketi puhul suisa 30 aastat.
- Faasitud või faasimata servad? Kindlasti on see ka maitse küsimus, aga tuleb arvestada, et faasitud servad varjavad paisumisel tekkida võivaid mikropragusid, lisaks toob faasitud serv välja igalaua mis teeb ta eriti loomulikust ja sarnaseks põrandalauaga.
- Niiskus pealt poolt? Enamus Ehituse ABC valikus olevatest laminaatidest on need servad töödeldud tehnilise parafiiniga mis teeb servad ning ühendused niiskuskindlamaks.
Spoonparkett
Kui soovite üli vastupidavat ja tugevat puitpõrandat, on suurepäraseks lahenduseks spoonparkett. Spoonparketi pind on kaetud naturaalsest puidust spooniga, selle alla jääb ümbertöödeldud puidust ja vaikudest segatud kiht, järgneb tugev niiskuskindel HDF plaat ning alumine puiduspoonist valmistatud tasanduskiht.
Spoonparketist põrand on naturaalselt kaunis ja meeldivalt soe, ent talub siiski isegi tikk-kontsade survet. Spoonpaketti on võimalik viimistleda just nagu puitu, andes talle laki, peitsi või õliga soovitud välimuse ja iseloomu. Seejuures annavad erinevad läikeastmed ja värvitoonid lõputuid võimalusi oma kodule isikupära lisamiseks.
Sageli eelistatakse ühelipilist spoonparketti, mis loob õdusa puitpõranda mulje. Mõne tootja, näiteks Meister, valikus on erineva laiusega lauad, kõige laiem suisa mõõduga 320 x 2600 mm. Mitme lipiliste parkettidega on jällegi võimalik saavutada ajastutruu või suursugune tulemus. Tänu liimivabale ühendusele on paigaldus hõlbus ja tugev konstruktsioon tagab põrandale aastakümnete pikkuse ea. Rohkem infot spoonparketist meie artiklist "Puitpõrand, mis kannatab välja ka tikk-kontsad.".
Vinüülparkett
Vinüülpõrandakatted saab jagada kaheks: õhem LVT vinüülparkett ja mineraalalusel SPC kate.
Vinüülpõrandakate ehk vinüülparkett (LVT) on erakordselt kulumis- ja löögikindel ning sobib seepärast ka kõige intensiivsema kasutusega siseruumidesse. Materjal on suhteliselt õhuke, aga summutab hästi heli ning on mõnus soe astuda. Tänu loomulikule välimusele ja heale akustikale on vinüülpõrandakate arvestatav alternatiiv puit- või laminaatpõrandale. Kuna vinüül on täiesti veekindel, sobib see kate hästi ka vannituppa või pesukööki (ent mitte leiliruumi, kuna ta ei kannata kõrget temperatuuri), seda enam et vinüülplaadid juhivad suurepäraselt soojust ja on heaks kaaslaseks ka põrandaküttele.
Tähele tuleb panna, et LVT materjal on õhuke ja suurepärase tulemuse saavutamiseks peab aluspind olema sile. Valikut tehes tasub lisaks silmas pidada ftalaatide sisaldust ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogust, mis näitavad kui tervisesõbralik toode on. Tootjate põrandakatted erinevad nende näitajate poolest märkimisväärselt, näiteks Tarketti (link!) vinüültooted on täiesti ftalaadivabad.
Jäiga mineraalalusega vinüülplaadid (SPC) on hiljuti turule tulnud lahendus, kus PVC kiht on asendatud looduslike mineraalide ja polümeeride seguga.
Plaadid on loodud täiesti veekindlaks ega deformeeru ei niiskuse ega uputuse mõjul. Need on stabiilsed, vaikse akustika ja tugeva pinnaga, ent sarnanevad välimuselt ehtsale puidule. Tänu viimasele saab paigaldada kööki ja esikusse praktilise põranda, mis on ära vahetamiseni sarnane naturaalse puiduga teistes ruumides, olles nii kaunis kui ka jalale soe.
Mineraalalus muudab õhukesed vinüülplaadid erakordselt vastupidavaks. Seetõttu on neid võimalik paigaldada ka otse vana põranda, näiteks keraamiliste plaatide või vana parketi peale ja muuta kodu ilmet väga hõlpsal moel. Seda enam, et nende paneelide lõikamine ja paigaldus on jõukohane igaühele. Lisa põrandaliistud ja ruum on nagu uus!
Eelistate põrandakütet? Tänu hea soojusjuhtivusega mineraalalusele on SPC plaadid energiasäästlikuks valikuks põrandakütte kasutamise puhul ega karda ka kõrgemaid temperatuure. Mineraalalusel vinüülplaatide eriomaduseks on minimaalne paisumine, seega ei ole tarvis arvestada paisumisvahedega ega tükeldada põranda visuaali läveliistudega. Näiteks tootja Afirmax (link!) plaate võib paigaldada aluspinnana suisa 200 m² ulatuses.
Kokkuvõttes võibki öelda, et ei ole üht ja parimat lahendust, vaid sobivaim valik sõltub kasutaja vajadustest. Mõeldes esmalt selgeks, millist tüüpi kasutusega ruumi parketti vajatakse, milline on aluspind, kui vastupidav peab põrand olema, milliste oskustega on paigaldaja ja kui palju ollakse nõus põranda eest maksma, selgub ka lõplik tõde.
Ilusaid põrandaid!
