Niiskete ruumide viimistlus algab aluspinnast
Enamiku inimeste elus on tulnud ette ehitus- või remonditöid niisketes ruumides – vannitoas, sauna eesruumis, duširuumis, tualettruumis või köögis.
Kõigi nende ruumide kasutamisel tekib vähemal või rohkemal määral veeauru ning kindlasti satub vett ka põrandale.
Ekslik arvamus, nagu piisaks kõigest ruumi viimistluskihi veekindlaks muutmisest, võib paari järgmise aasta jooksul tuua kaasa ebameeldiva üllatuse. Värskelt remonditud seina või põrandasse tekivad praod, halvemal juhul koorub maha värv, tulevad lahti keraamilised plaadid või muu kattematerjal. Et vältida hilisemaid korduvaid viimistlustöid, on otstarbekas tutvuda renoveeritava aluspinnaga ja selle ettevalmistamiseks vajalike toodete omadustega. Kuna selliste ruumide üks populaarsemaid pinnaviimistlusi on plaatimine, käsitleme ülevaatlikult sellega kaasnevaid tööoperatsioone ja nüansse, mida töö tellija või teostaja võiks jälgida.
Aluspind. Kui aluspõrandas või seinas on pragusid või väiksemaid nõgususi, tuleb need parandada ja tasandada. Praod tuleb vajaduse korral laiendada. Kogu põrand ja seinad puhasta väga põhjalikult tolmust ja lahtistest (murenenud) kihtidest. Lahtised värvi- ja krohvikihid saab enamasti eemaldada pahtlilabida või kraaperauaga.
Krunt. Kruntimise eesmärk on takistada järgmiste kihtide liiga kiiret kuivamist ja samas tekitada tugev nakkuvus. Kui jätta kruntimine tegemata, võib järgmise kihi pealekandmisel imav aluspind sellest vee liiga kiiresti n-ö välja imeda. See omakorda ei lase tekkida vajalikel keemilistel sidemetel ning tagajärjeks on pudenev krohv või mittenakkuv plaadiliim. Kruntimine on vajalik kõigi vett imavate ja poorsete pindade puhul, sellised on näiteks tsement- ja betoonpinnad, keramsiit- ja gaasbetoonplokid, kipsplaadid ja krohvpinnad.
Sügavale imenduv krunt Ceresit CT 17 on parim lahendus imavale aluspinnale, sest see tugevdab ka pinnakihte. Aluspinna veeimavust on lihtne kontrollida, piserdades sellele natuke vett. Kui veepiisad jäävad pinnale ümarana püsima, on krunti piisavalt. Kui veetilk imendub aga seina või põrandapinna sisse ruttu, tuleb krundiga katmist korrata.
Müügil on ka spetsiaalne nakkekrunt Ceresit CN 94, mis tekitab nakke isegi glasuurplaatide, OSB, veekindla vineeri ja klaaspinnaga. Sellise krundi eesmärk on moodustada libedale ja vett mitteimavale pinnale side- ja tugikiht. See aitab vältida krohvi või plaadiliimi n-ö mahavoolamist. Vanu ja hästi nakkuvaid keraamilisi plaate ei pea alati seinast ära võtma – uued plaadid võib selle krundi abil nende peale liimida.
Kui pinnad ei ole väga suure imavusega (OSB, puitlaastplaat, vana värv), on sobilik kasutada kvartsliivaga rikastatud krunti Ceresit CT 19. Krunditud pind jääb tänu kvartsliivale kare, tagades parema nakke plaadiliimi või hüdroisolatsiooniga.
Tasanduskihid. Praod ja süvendid on soovitatav täita kiirkivistuva seguga CX 5, et aega kokku hoida. Algajal kasutajal oleks kasulik korraga valmis segada ainult paar kellutäit segu, sest kõvenemine algab juba 5 minuti jooksul. Pragusid ja süvendeid võib eelmisel päeval tasandada ka kasutatava Ceresiti plaadiliimiga.
Põrandale tee vajaduse korral tasandusvalu või anna kalded Ceresit CN 80 abil. Hüdroisolatsiooniga katmisel on mõistlikum kasutata kiirkõvenevat ja fiibertugevdatud segu Ceresit CN 75, mille niiskussisaldus alaneb vajaliku tasemeni kuni kuue ööpäevaga.
Isetasanduvad põrandasegud Ceresit CN 69 ja CN 70 sobivad sellistesse ruumidesse, kus puudub trapp ja kus kalded pole vajalikud. Kui aluspõrandas on paisumisvuugid (näiteks seinaääred, lävepakud, paneelivahed), jäta need ka valamisel segusse. Hiljem täida need silikoon-, polüuretaan- või Flextec-hermeetikuga.
Laustasandust vajavad seinapinnad krohvi jäme- või peentasandusseguga Ceresit CT 29 ja CT 34. Sellise segu eelis on tolmuvaba tööprotsess. Seinale kantud segu tasanda vette kastetud metallist, plastist või vahtplastist hõõruti abil 0,5–1,5 tundi pärast pealekandmist. Saadud pind jääb väga sile ja tugev.
Niisketes ruumides ei tohi kasutada kipsipõhiseid ega polümeerseid segusid. Kuigi need tunduvad odavamad ja on harjumatule käele lihtsamad töödelda, hakkavad need niiskuse toimel kiiresti hallitama või lagunema ning võivad kogu tehtud töö nurjata. Lisaks on paljud hallitusseened tervisele kahjulikud, põhjustades tihti ägedaid allergilisi reaktsioone.
Hüdroisolatsioon. Järgmiseks tuleb luua hüdroisolatsiooni- ehk veetõkkekiht. Hüdroisolatsioonimass peab pidama vastu ka voolava vee ja auru rõhule, mis tekib eriti köögis, sauna eesruumis, vannitoas ja duširuumis. Seda ei tohi unustada ka koduspaas ja basseiniga hooneosas. Ilma veetõkkekihita pääseb niiskus kahjustama aluspinda, murendab seda ja tekitab hallitust.
Esimese tööna paigalda sise- ja välisnurkadesse, trappide ja torude ümbrusse ning seinaplaatide ühenduskohtadesse tugevduskangas. Kvaliteetne kangas Ceresit CL 152 on alusekindel ja piisavalt elastne, et vähendada veetõkkekihis rebenemisohtu.
Hüdroisolatsioonikiht Ceresit CL 51, CL 50, CR 166 kanna aluspinnale suure pintsli või rulliga ja vähemalt kahe kihina. Kihid peavad asetsema üksteise suhtes risti ja kahe kihi vaheline kuivamisaeg on u 2 tundi. Kogu veetõkkekihi kuivamise aeg ei ületa tavaliselt 3,5–4 tundi. Sedasi ongi lühikese ajaga teostatud väga oluline töö niiskete ruumide viimistluses.
Liimsegud. Põrandaid ja seinu kaetakse keraamiliste või klinkerplaatidega praktilistel põhjustel – neid on kerge hooldada, need on väga vastupidavad ja küttega põranda puhul ka head soojusjuhid. Samas on plaadid oma jäikuse tõttu aluspinna liikumise suhtes väga tundlikud. Seepärast peab plaadiliim olema elastne.
Vesiküttega põrandate ja kipsplaadist seinte puhul on sobilik plaadiliim Ceresit CM 12 Elastic, mida on müügil nii valge kui ka hallina. Kui aluspinnad on vanad ja pragunenud, kui põrandal kasutatakse elektrikütet, maja konstruktsioonis esineb suuri liikumisi, plaaditakse otse vanadele glasuurplaatidele või paigaldatakse looduskivi, on mõistlik valida suuri paindeid taluv ning parendatud nakkuvusega plaatimissegu Ceresit CM 17 Super Flexible. Veidi kõrgem hind tagab aastateks kindlustunde, et plaadid ei tule aluspinnalt lahti.
Ekstreemsetes tingimustes, nagu rõdud, terrassid ja aurusaunad, kus temperatuuri- või aururõhu kõikumised on eriti suured, kasuta plaadiliimi Ceresit CM 77.
Kahekomponentne epoksüplaadiliim Ceresit CM 74 on nõutav väga suure mehaanilise ja keemilise koormuse korral, nagu see on spaa, aurusauna ja basseini puhul. Plaatide paigaldamise protsess ise on muutunud äärmiselt lihtsaks, kuna Ceresiti segud on libisemiskindlad ja ei vaja seinale paigaldamisel toestamist. Kes soovib ise plaatimist proovida, peaks varuma natuke aega ja kannatust nii vuugivahede sättimiseks kui ka ridade loodimiseks. Siiski ei ole see üle jõu käiv ega keeruline töö, sest tänapäeva materjalid on väga kasutajasõbralikud just tänu oma paigaldusmugavusele.
Vuugitäited. Vuugitäite valimisel tuleb pöörata alustuseks tähelepanu tingimustele, kus plaaditav pind asub. Odavam vuugitäide ei sobi tihti õue või ei ole piisavalt veekindel, et püsida duširuumis. Niiskesse ruumi peab kindlasti paigaldama vett hülgava elastse vuugitäite Ceresit CE 40 Aquastatic. Selline vuugitäide jääb väga sileda pinnaga. Tänu materjali keemilisele koostisele on näha, kuidas sellele langevad veetilgad jäävad pinnale pärlendama, mitte ei imbu kohe vuugitäite sisse.
Paisumisvuugid põrandatel ja seintel (nurkades) täida hallituskindla sanitaarsilikooniga Ceresit CS 25. Ceresit pakub kõikidele vuugitäidetele vastavat värvitooni silikoone. Suurendatud hallituskindlusega tooted on poodides märgitud Microprotecti logoga. Suure mehaanilise ja keemilise koormusega pindade jaoks on olemas kahekomponentsed epoksü vuugitäited Ceresit CE 79.
Andres Mikli
Henkel Balti OÜ, Cereciti ehitussegude tootejuht
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Remondi ABC, nr 18
