Aiakangad kaitsevad taimi külma eest
Hoia pakasekaitsekangas ja talveloor käepärast, sest krõbe pakane võib saabuda üleöö.
Eesti ilm on tujukas. Täna on veel pisikesed soojakraadid, aga homme võib termomeetrinäit langeda juba paarkümmend kraadi allapoole. Eriti halb on lugu siis, kui maapinnal pole kaitsvat lumevaipa. Seepärast paneb tark aiapidaja varakult valmis materjalid, millega suurema külma saabudes oma taimi kaitsta.
Seni kuni väljas on pehme hilissügis ja temperatuur liigub nulli juures üles-alla, ei vaja taimed mingit katet. Soe kate oleks suisa ohtlik, sest selle all lähevad taimed hauduma. Kui talve ei tulegi, nagu vahel on juhtunud, siis pole vaja ka taimede katmisega vaeva näha.
Väga hea talvekate on kuuseoksad, aga enamikul tänapäeva aiaomanikel pole neid kusagilt võtta. Õnneks on välja mõeldud pakasekaitsekangas ja talveloor.
Mugav talvetekk ronitaimedele
Pakasekaitsekangas on valmistatud puuvilla ja sünteetilise kiu segust. Õhukest vatiini meenutav materjal on u 4 mm paksune ja väga kerge, aga samas tugev – seda on peaaegu võimatu katki rebida.
Kangaga on mugav kaitsta eelkõige ronitaimi: roniroose, õues kasvavaid külmaõrnu viinapuid jm. Ka peenraroosidele ja väiksematele puudele-põõsastele on seda lihtne peale sättida. Külma kardavad näiteks värdforsüütia, kauni veigela ja nipponi enela sordid, hariliku sarapuu sordid, paljud poogitud ilupuud ning jugapuu sordid. Kangast võib veel kerida ümber Jaapani ja teiste ilukirsside tüvede.
Käreda külmaga kulub pakasekaitsekangas ära ka potielupuude kaitsmiseks. Selleks mähi kangas ümber anuma, sest nii ei külmu puude juured ära.
Kuidas paigaldada?
Seina ääres kasvava ronitaime kaitsmiseks löö räästa alla või seina külge püsikonksud, mille külge on pakasekaitsekangast hea kinnitada. Külgedelt on kõige mugavam lüüa kangas võrestiku külge klammerdajaga.
Altpoolt seo kangas toestuse külge või ümber taime tüve nööriga kokku. Nõtkemad väädid võid kaarjalt alla painutada ja siis neile kanga peale laotada.
Kuni maapind pole veel külmunud, torka ümber põõsaste bambuskepid, metallist taimetoed vms, millele on hiljem hea kangas peale sättida.
Laota kangas kindlasti toestusele, nii et selle alla jääks õhku, muidu taimed lämbuvad. Alla ja üles tee väikesed õhutusavad, sest liikuv õhk viib välja niiskuse ja hoiab kanga kuivana. Maapinnal pane kanga servadele kive või muid raskusi, et tuul seda ära ei viiks.
Kaitseb ka külma tuule eest
Säti pakasekangas kohale alles siis, kui maa on külmunud ja miinuskraade püsivalt 10–15. Peale külma kaitseb kangas ka jäise tuule eest, mis suurendab tunduvalt külma mõju.
Kui kangast katab kohev lumi, on kaitsev toime veelgi suurem. Kangale jääb lumi hästi pidama, aga lund võid sinna ka ise juurde visata.
Kuiv kangas laseb õhku läbi ja kuna õhk liigub, pole seenhaigustel tingimusi arenemiseks. Pakasekangas kaitseb veel talvise päikesepõletuse eest.
Pea meeles, et sooja hoiab üksnes kuiv kangas. Läbivettinud ega jäätunud materjalist enam kasu ei ole. Kuna meie talvel kord sajab ja seejärel külmetab, on kõige otstarbekam katta viltjas kangas pealt mõne vettpidava materjali, näiteks koormakattega.
Esimesena kaitse juuri
Pakasekaitsekangast pole aga mingit kasu, kui juured on kaitsmata. Kõige paremini hoiab sooja kuiv ja kohev turvas, mida võiks olla ümber tüve 20–30 cm paksuselt. Müügil on spetsiaalne vetthülgavate omadustega soojustusturvas. Kasutada võid ka kuiva mulda, koorepuru või kuivi lehti.
Kata soojakate vettpidava materjaliga, et see püsiks kuiva ja kohevana. Lehtede sisse pane hiirte tõrjeks mürksööta.
Talveloor päästab maasikad
Tasub teada, et maasika risoomi kahjustavad juba 5–6 miinuskraadi, –12° korral aga taimed hukkuvad. Kui ilm külm, aga lund pole maas, laota peenrale ajutiseks katteks viltjas pakasekangas või mitu kihti talveloori.
Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb seepärast külma eest paremini. Kui lund ei ole, aga maa on külmunud ja ilmateade ennustab mitmeks päevaks õhutemperatuuri alla –10°, kata maasikapeenar talvelooriga, et õiepungad ära ei külmuks. Talveloori sisse on hea mässida ka kultuurmustikate külmaõrnu sorte.
Loor kaitseb lisaks külma tuule eest. Kuna loori pinnale ei teki seisvat vett, siis loor ei jäätu.
